Võrreldes populaarsete majapidamises kasutatavate kütustega nagu nafta ja gaas, on puidugraanulite kasutamisel palju eeliseid. Peale selle, et see on kõige ökonoomsem valik kütteks, on puidugraanuli soojus talvel ka rohelisem ja puhtam energiaallikas.

Võrreldes põhilise konkureeriva kütuse, halupuiduga, on puidugraanuli suurimaks eeliseks vajadus väiksemale ladustamispinnale. See on eriti oluline linnades, kus on raskendatud mahukate ladustamis ruumide ehitus. Teiseks tähtsaks eeliseks on võimalus kütmisprotsessi automatiseerida, tänu millele saavutatakse kõrgemad kasutegurid, puhtamad heitgaasid ja mugavus kasutamisel. Pelletkamin, tänu dekoratiivsele välimusele on ka täiendavaks disainilahenduseks koju. Kui mitte pelletkamina välimus, siis ehk kokkuhoid ja mugavus puidugraanulite kasutamisest veenab teid proovima.

Millist pelletkaminat valida?

1.Kõigepealt tee endale selgeks, mida sa soovid oma pelletkaminaga kütta. Siin võiks arvestada järgmiste oluliste aspektidega.

1 RUUM	2 VÕI ENAM RUUMI
NATURAALSE KONVEKTSIOONIGA KAMIN Kamina kuumutatud korpus kiirgab ühtlaselt soojust ümbritsevasse keskkonda, vähem tolmu ja vähem müra.	ÕHU JAOTUSKANALITEGA KAMIN Jaotab kuuma õhu erinevate ruumide vahel seintesse paigaldatud torude kaudu.
SUNDVENTILATSIOONIGA KAMIN Soojus surutakse välja ventilaatoriga ja kuum õhk levib väga kiiresti, jõudes ka kaugemate ruumiosadeni.	VEESÄRGIGA KAMIN Need on integreeritavad olemasolevasse küttesüsteemi, soojendades vett radiaatoritesse või põrandakütte süsteemi.
	VEESÄRGIGA KAMIN KOOS SUNDVENTILATSIOONIGA Soendab ruumi ventilaatoriga ja kütab samaaegselt ka vett radiaatoritele või põrandakütte süsteemile.

2.Kui võimas peaks pelletkamin olema?

See sõltub:

RUUMI MAHUST, mida soovid kütta. Mõistagi, mida suurem on ruum, seda võimsam peaks kamin olema.

RUUMI SOOJUSTUSEST. Kui hoone on hästi soojustatud, ei vaja sa palju energiat, et seda kütta.

HOONE ASUKOHAST. Kui hoone on avatud tuultele, siis võivad soojakaod olla suuremad.

3.Kas hoonel on korsten?

Kui kavatsed paigaldada kaminat, pead arvestama, et korsten on tingimata vajalik. Suitsu ärajuhtimine otse läbi seina, ilma korstnata ei ole soovitatav ühegi tootja poolt, kuna see võib mõjutada seadme nõuetekohast toimimist. Paljudes riikides, näiteks nagu Itaalia ja Saksamaa, on selline ilma korstnata paigaldus seadusega keelatud.

Kui hoonel ei ole korstent, siis peate selle paigaldama. Kui elate korterelamus, küsige hoone ühistu juhilt nõu, mida oleks vaja teha, et tohiks korstent paigaldada.

Kui hoonel on korsten, siis enne paigaldust kontrollige, et see vastab nõuetele ja on kasutuskõlblik.

MILLINE TOODE VALIDA?

Nüüd, kui olete määratlenud oma vajadused, olete valmis tutvuma materjalidega ja välja valima mõned mudelid, mis tunduvad huvitavad. Internet ja suuremate tootjate brošüürid on sageli täis tehnilist teavet. On oluline, et suudate seda teavet korralikult dešifreerida.

1.Mis on soojusvõimsus?

Kasulik soojusvõimsus on väärtus, mida väljendatakse kW(kilovattides) ja näitab seadme poolt toodetud soojust, mis kantakse üle keskkonda. See võib tunduda triviaalne, kuid ära arva automaatselt, et suurema soojusvõimsusega kamin on parem. Kõik sõltub ruumist, mida on vaja kütta.

2.Mis on kasutegur?

See väärtus väljendatuna protsentides näitab, kui suurt osa põlemisel vabanevast soojusest suudetakse sulle üle kanda. Piltlikult, pelletkamin kasuteguriga 90% kasutab sajast kilogrammist 90 kg pelleteid sinu ruumi kütmiseks.

Kasutegur aitab sul aru saada, kui palju sa reaalselt võid säästa kasutades pelleteid.

3.Mis on heitmed?

Kõik põlemisprotsessid toodavad saasteaineid, mõned rohkem kui teised. Nii puidul kui pelletil on peamisteks saasteaineteks süsinikmonooksiid(CO) ja nn.“peen tolm“, mida peamiselt seostatakse vananenud seadmetega. Tänapäevased pelletkaminad on üli madala saasteainete tasemega, kuna on tagatud võimalikult täielik ja täpne põlemisprotsess. Pelleteid loetakse „roheliseks“ kütuseks, sest nende CO2 mõju keskkonnale on null: eralduv süsinikdioksiidi kogus võrdub kütusesse neeldunud kogusega.

4.Mis on küttekollete sertifikaadid?

Toodete andmelehtedel on tihti erinevaid märgiseid ja templeid, mis näitavad antud tootele omistatud kvaliteedisertifikaate. Üldiselt toode, millel on enam kui üks sertifikaat pakub suuremat kvaliteedikindlust, kuna see näitab, et toode on edukalt läbinud erinevate sõltumatute ja autonoomsete asutuste testid erinevates riikides. Kõigi nende institutsioonide eesmärk on kaitsta tarbijaid. Nad tagavad, et andmed etiketil, mis puudutavad toimimist, kasutegurit ja tehnilisi näitajaid on õiged.

Millised on Euroopas enimlevinud sertifikaadid?

Et kaitsta õhu kvaliteeti ja täita rahvusvahelisi lepinguid (Kyoto protokoll), nõutakse paljudes Euroopa riikides seadusega, et pelleti või puiduga töötavad seadmed peavad vastama teatud nõuetele kasuteguri ja heitkoguste osas. Peamised sertifikaadid ja Euroopa tunnustused, mida kontrollivad sõltumatud asutused on:

CE - vastavusdeklaratsioon peamiste Euroopa direktiividega, mis on kohustuslik kõigile Euroopas müüdavatele toodetele. Pelletkaminatele viitab Euroopa standard EN 14785:2006

VKF – on nõutav heakskiit Šveitsis, mis on kõrge tuleohuga riik. Puitu või pelletit kasutavatele toodetele on üsna tõsised regulatsioonid.

„FLAMME VERTE“ - on Prantsusmaal kehtiv kvaliteedimärk, mis vastavalt kasutegurile ja heitekogustele annab toodetele tärnid.

ART. 15A-BVG - on määrus, mis reguleerib kütteseadmete müüki Austrias. Selle märgi nõudmised on ühed rangeimad Euroopas.

BIMSCHV, BAFA ja DIBT on peamised Saksamaal nõutavad sertifikaadid.

MCS on Inglismaal kehtiv kinnitus, mis võimaldab juurdepääsu taastuvenergia kasutusele määratud hüvitistele.